Ambla kirikumõis (Pastorat Ampel)
Aru (Arrohof) Lehtse kõrvalmõis
Jootme (Jotma) rüütlimõis
Jäneda (Jendel) rüütlimõis
Järvajõe (Jerwajöggi) rüütlimõis
Kaarli (Karlshof) Saksi kõrvalmõis
Kalle (Kalle) Saiakopli kõrvalmõis
Karkuse (Karkus) rüütlimõis
Koigi (Koik) rüütlimõis
Kukevere (Kuckofer) rüütlimõis
Kurge (Kurküll) Lehtse kõrvalmõis
Kuru (Kurro) rüütlimõis
Käravete (Kerrafer) rüütlimõis
Lehtmetsa (Lechtmetz) poolmõis
Lehtse (Lechts) rüütlimõis
Linnape (Linnapäh) rüütlimõis
Moe (Muddis) rüütlimõis
Nõmmküla (Nömküll) poolmõis, varem rüütlimõis
Prümli
(Heidemetz) Rava kõrvalmõis
Pruuna (Tois) rüütlimõis
Põriki (Porrik) Pruuna kõrvalmõis
Raka (Rakkamois) rüütlimõis
Roosna (Sonorm) rüütlimõis
Rägavere (Reggafer) Linnape kõrvalmõis
Räsna (Resna) rüütlimõis
Saiakopli (Neuhof) rüütlimõis
Tamsalu (Tamsal) rüütlimõis
Tapa (Taps) rüütlimõis
Trilli (Lilienberg) Saiakopli kõrvalmõis
Uudeküla (Udenküll) rüütlimõis
Tekkelugu.
Ambla kirikukihelkond rajati 13. sajandi esimesel poolel. Muinasajal asus selle kohal Loppegunde muinaskihelkond, mis hõlmas ka hilisema Järva-Jaani kirikukihelkonna alasid.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur kihelkond on jaotatud kolme kaasaegse maakonna — Järvamaa, Lääne-Virumaa
ja Harjumaa — vahel.
Kihelkonna enamik selle kesk- ja idaosas ehk Jäneda, Lehtse, Tapa, Nõmmküla ja Saksi ümbrus kuulub Lääne-Virumaale, moodustades Tapa valla tuumiku. Kihelkonna kagunurk Tamsalu ümbruskonnaga kuulub Tamsalu valla tuumikalasse, mis asub ka kaasaegsel Lääne-Virumaal.
Kihelkonna lõunapoolne osa koos kihelkonnakeskusega moodustab Ambla valla, mis asub kaasaegsel Järvamaal. See vald ulatub kihelkonna piiridest edela suunas väljagi.
Ambla kihelkonna põhjaosa kuulub aga kaasaegse Harjumaa kooseisu: Aegviidu ümbrus Aegviidu ja Anija valdadesse, idapoolsed metsa-alad aga Kuusalu valla koosseisu.
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
;)
