Vigala kirikumõis (Pastorat Fickel)
Jädivere (Jeddefer) rüütlimõis
Keelitse (Keelitze) Vigala kõrvalmõis
Kivi-Vigala (Stein-Fickel)
Vigala kõrvalmõis
Konuvere (Konofer) rüütlimõis
Nurtu (Alt-Nurms) Valgu kõrvalmõis
Nõlva e Nurtu-Nõlva (Nelwa)
Vigala kõrvalmõis
Päärdu (Kosch) rüütlimõis
Pallaste (Pallas) Päärdu kõrvalmõis
Velise (Schloß Felx) rüütlimõis
Vigala e Vana-Vigala (Schloß Fickel) rüütlimõis
Vängla (Schwengeln) Vigala kõrvalmõis
Tekkelugu.
Muinasajal moodustasid kihelkonna alad osa suurest muinaskihelkonnast, mis hõlmas hilisema Märjamaa, Kullamaa ja Vigala kihelkonna maid. Omaette kirikukihelkond tekkis Vigalas arvatavasti 13. sajandil Uxelitele (von Uexküllidele) läänistatud maade põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna alad kuuluvad tervikuna kaasaegse Raplamaa koosseisu. Kihelkonna keskaladest üle 80% hõlmab Vigala vald. Kihelkonna pikk idapoolne "saba" Velise ja Nurtu mõisate ümbrusega asub Märjamaa vallas. Märjamaa valla alla kuulub ka kihelkonna põhjaserval asuv Konuvere mõisa ümbrus.
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
','/pic_laane/vigala_kir.jpg',431,580,'kevad 2003');)
